Thursday, March 29, 2012

Busy time !

Leidsin aega siia midagi kribada. Vaatan, et teised, keda ma jälgin viimasel ajal väga ei postita. Julgustuseks ütlen, andke aga peale, ma ikka loen.
Aeg on kiire olnud viimased kaks nädalat, koolis on koormus suurenenud ja tõsine andmine käib. Mu meelest suht nonsense asjad, mingi psühholoogia referaat, mida õppejõud isegi ei loe..noh loodame, et ta siis ei loegi neid, oleks mu hindele üsna kasulik. Eile esimest korda üle pika aja hakkas mulle meeldima see värk, sai kohtuotsust kirjutatud. Tunnen ennast üsna hästi, et sel korral võtan paremad punktid selle eest võrreldes kolme eelnevalt kirjutatud kohtuotsusega. Varem tegin suht suvalt, siis nüüd võtsin üsna tõsiselt ja piiriks antud 2 A4 lehte oli täpselt paras maht, tavaliselt jääb vähemalt pool teisest lehest tühjaks.
Uudiseid veel niipalju, et lähen 6. mail reisile Gran Canariasse. Poleks uskunud, et ma sel kevadel julgen koolist ära minna, aga nüüd on piletid ära ostetud ja minek kindel. Probleem on selles, et mul harjutuskohus reisi ajal, aga loodame, et saab selle kuidagi muud moodi ära teha. Tagasi tulles maandume 9.35 Tallinnas ja kell 12.15 oleks vaja olla Tartus Näituse 20 ruum K09 ja hakata Rooma Eraõiguste Aluste tööd kirjutama, aga ma ei tea, kuidas ma sinna jõuan. Loodame parimat.
Kiire aja jooksul, mil ma tegelesin õppimisega ja reisi planeerimisega, olen ma koguaeg mõelnud, et sellest või tollest võiks siin blogis kirjutada, aga kui läheb kirjutamiseks, siis pole küll enam kõik need mõtted meeles ja läheks üsna pikale ka. Sellest tulenevalt tuleb mul selleks korraks pillid kotti panna...wait...mul tuli meelde, et ma võitsin ju SkiTraxi ennustusmängu. Ega suusatamisega mitteseotud inimesed selle ennustusmängu põhimõttest aru ei saa, aga lihtsamalt seletades võitsin ma 204 osavõtja ees ennustusmängu ja võtsin 1300$ vääruses auhinna - suusad suusafirma poolt, kelle suuski pole vist ükski eestlane oma silmaga veel näinud. Enne hooaega pidin siis valima 10liikmelise tiimi ja enne Tartu Maratoni oli õigus vahetada üht mees- ja naissuusatajat. Minu suurimad tänud lähevad teele neile: Rezac, A.Aukland, J,Ahrlin, Santus(Brink), M.Fredriksson, Nystöm, J.Hansson, S.Hansson(S.Santer), S.Boner ja V.Shevchenko. Kui auhinna kätte saan siis teen kindlasti oma täna saadava telefoniga mobile uploadi ja siis näete ka, millised need välja näevad.
Ja olekski selleks korraks kõik.

Monday, March 19, 2012

I was a fan of Team Canada before it was cool !

Pole ammu midagi kirjutanud ning leidsin endale aega seda teha. Esmalt tahtsin juba ammu kirjutada siia selle, et kes on see, kes postitas selle video siia üles ? Peab ikka idioot olema, et sellisest asjast uudist teha ning siis seda levitada ka Pulleritsu blogis. Kuidas see on reeglite vastane järgi sõitmine, kui mees vaatab tõusu peal ära, et sõitjad lähevad mööda ja siis laskub järgi, et näha lõppu või minna lõppu lapsele vastu ? Mu jutt oleks teine, kui video peal oleks näha, et Andrus sõidab kogu selle sirge võistlejate järel ja ergutaks, aga sellise video sellise nimega postitamine on ikka..jah, las ta olla.
Kui niisama elust rääkida, siis see möödub rahulikult. Üritan siin õppida ja käin ilusti koolis kuulamas, vähemalt proovin. Nüüd läheb vist iga nädalaga andmine järjest tugevamaks - ettekanded, uurimustöö, seminarid, tööd jne. Katsun hakkama saada. Treeningute koha pealt on viimane suusasõit siiani Tallinna Maraton ja siis veel üks 50min pikkune suusasõit ning kuna keegi pole öelnud, et oleks vaja teatesprindiks end võistlusdressi ajada, siis edasi olen käinud jalgpalli mängimas ja arvatavasti käin seal ka edaspidi, sest treeningud on mõnusad. Ise olen ikka üks suur puujalg seal siiani olnud, aga ma naudin seda kevadõhtut ja kerget kehalist pingutust, eriti meeldib mulle treeningute ülesehitus. Varsti, kui aega saan, hakkan ka ise rohkem midagi tegema - rannahooaeg ikkagi tulekul. Käisin kohtunikuameti õppimise huvides Tammeka mängu vaatamas laupäeval ja siis panin kolme asja tähele. Esimene oli see, et ma väga midagi kõrva taha sealt mängust ei saanud kahjuks, pigem kohati polnud ma otsustega nõus, aga mis seal ikka. Teiseks panin tähele, kui tühja ikka fännid karjuvad, respect, et need 10kond Tammeka tulist fänni seal laulsid, aga jalkareegleid nad eriti ei tundnud. Seda lugesin ma välja olukordadest, kus nad räuskama hakkasid. Kolmandaks kardan, et Tammeka viigipunkt võib kaduma minna, sest neil mängis Marek Tšernjavski, kes Saalijalgpalli liiga reeglite järgi ei tohiks mängida Meistriliigas kuni juuni lõpuni. Nimelt peavad mängjad, kes varem pole suure jalgpalli Meistri- või Esiliigas mänginud, end Saalijalgpalli Meistrivõistlustelt maha registreerima hiljemalt detsembri lõpuks, aga ta on osalenud mängus, mis toimus 8. jaanuaril. Saab huvitav olema, loodan, et Tammekal on Jalkaliiduga selles osas mingi varasem kokkulepe.
Kui ma blogi uue tuleku alguses kirjutasin, et hakkan suusatamist kajastama, siis nagu näha ma pole seda teinud, Faluni MK ajal mõtlesin korra, et võiks kirjutada, et Team Canada on ülikõva, aga no nüüd on kanadalaste fännamine liiga mainstream, mul on lihtsalt hea meel, kui neil hästi läheb.
PS! Reisihuvilised, Maikuus on lennuhinnad Gran Canariasse megaodavad selle aasta kohta ning too suht kõva puhkusesihtkoht ka. Soovitan.
Sel nädala loodan kuulda/näha ühte väga head uudist, olen üsna-üsna kindel, et see tuleb ära !

Friday, March 9, 2012

DNF ja hooaeg purgis!

Viimasest sissekandest on palju aega möödunud, asi pole selles, et midagi rääkida ei oleks, vaid lihtsalt on megakiire aeg olnud. Pühapäevasest suusasõidust palju rääkida ei ole, ärkasin nädalavahetusel mõlemal päeval järjest rohkem haigena ning sõit lõppes mul mingi 20minuti järel, kui ma järjest ja järjest posti sain. Lihtsalt ei pane täiega, aga juurde ei suuda ka panna, et järgi võtta. Küllap tuli siis see laks ära, mida ma kartnud olen... Sõidu ajal otsustasin ka selle ära, et kui tervis märgatavalt ei parane, siis ka Tamsallu ma ei lähe ning kolmapäevaks oli asi jäänud samaks või isegi kehvemaks läinud, nüüd on parem, aga hindan olukorda reaalsest, suvist 0 treeningust tulenevalt on minu jõuvarud otsas. Ongi hea, saab õppimisele keskenduda, mitte pressida, et trenni jõuda. Samadel põhjustel, miks sissekanne viibib, pole ma ka vaatamata imeilusatele ilmadele trenni jõudnud, alles eile leidsin enda graafikus 50minutit, et suusatada. Siiski otsustasin, et sel kevadel enam ühtegi kiiret sõitu ei tee, vaid käin niisama nautlemas, kui tuju tekib. Kuu lõpust hakkab vast suvehooajaks valmistuma.
Nädalavahetusest siis niipalju, et supervahva oli jälle. Reedel siis pikk autoreis Tallinna ning õhtul viisime Toomas Kollo kinno, vaatasime ''Bad Hair Friday'' filmi ning ma olen ikka väga rahul. Filmil erilist mõtet pole, aga need suht robustsed naljad läksid mulle peale sel päeval ning sai nii mõnegi hea nalja juurde. Laupäeval oli ülinauts ilm, tuju ja söök - kõik. Kogu nädalavahetuse eest suured tänud Mattisele ja perele, kes meid vastu võttis ning meie eest hästi hoolt kandis.
Uus nädal möödus esimest korda tõsiselt pingutades koolirindel ning ma sain hakkama, jeee. See oli vist alles soojendus, sest nüüd hakkab iga nädal samasugune andmine olema. Siiski paistab, et mulle meeldib. Vahepeal oli siin streik ja siis ma kuulasin ka uudiseid ja keegi tavakodanik räägib seal, et tema teab, et riigil on seda raha võtta ning see pole mingi probleem, ainult ahned poliitikud rabavad kõik endale, siis endal oli nii, et WTF, kelle arvelt see vajalik raha võetakse ? Meditsiinitöötajatelt, päästeametnikelt, bussijuhtidelt ?? Arvamusi on erinevaid igal teemal ning Pühajärve kooli mittekinnipaneku otsuse juures oli järjekorde imestama panev juhtum, kuidas Peep Reedi ikka suudab lollust suust välja ajada. Muidu tore vend, orgunnib ratturitele, aga siis kuulad ta jutu telekas...Ta räägib, et vald peaks nendega rääkima kinnipanekust, siis tulevad kõnelused ja Pühajärve lapsevanemad ütlevad, et meie pole nõus kinni panema ja läbirääkimistel lõpp! Need pole ju läbirääkimised, või mis ? Lisaks, kuidas saab kohus otsustada, et vallal PEAB olema raha, et kahte kooli üleval pidada, eriti veel, kui ühes neist õpib 4 last ning teises koolis 20 last klassis.
Sai omad mõtted siia ära kirjutatud tänaseks ning hea uudis ka lõppu. Tänu Jörgen Brinki kolmandale järjestikusele võidule olen üsna lähedal SkiTraxi Fantasy Cupi võidule ja OneWay suuskadel/keppidele/sidemetele. Jah, OneWay suusad :D

Thursday, March 1, 2012

Kas minuga on kõik korras ?

Nimelt sõin just terve peetri pitsa ära ning ei teinud teist nägugi, korra on kõik täis ning poole tunni pärast tahan aind peale.. Otsin siis Peetrist pitsa ning ootamatult sain peopitsa karbi, kuigi ostsin lihtsalt suure pitsa. Müüa veel ütles, et kahjuks on karp seekord suurem kui pitsa, vastasin, et tõesti on kahju, pitsa võiks hoopis suurem olla. Siis käisin Taskus ringi like a boss, suur pitsakarp käes.
Mõtlesin, et võiks vahelduseks niisama ka kirjutada. Olen väga rahul, et mu postitusi võtab Facebookis keskmiselt lahti 70-100 inimest, olenevalt postitamise kellaajast. See number näitab, et võib kirjutada küll ning ma jätkan veel mingi aja. Kui ma lehele tulin, kavatsesin kirjutada, mida oleks Suusaliidul õppida Grete ja Rene medalitest, aga nüüd mõtlen, et jätan selle teema vaid n-ö saunajutuks, sest tõsistest asjades avameelselt rääkimine võib tuua mulle tulevikus tagajärgi, seega tuleb mul mingil muul teemal kirjutada.
Planeerisin siin Rooma reisi selleks suveks ning sain megahea diili, aga seejärel otsustasin natuke venitada, et küll saab hiljem ka ning nüüd, kui ma eile lennupiletid ning majutuse ära broneerisin, siis avastasin, et olin vahepealse ajaga kaotanud üle 120€ kahe reisija peale, olin kuri enda peale ikka. Ära viska tänaseid toimetusi homse varna, eksole !
Tänaseks on selgeks saanud, et ma läbin oma debüütaastal kõik estoloppeti maratonig ning nelja etapi järel olen ma 24. kohal oma Alutaguse ja Tartu Maratonide 200+ kohtadega, loodan, et need saadud punktid suudan viimasel kahel etapil üle sõita, sest arvesse läheb 4 paremat tulemust. Hetkel võib eesmärgiks panna kokkuvõttes top20 ning võidelda Sooga M20 2. koha eest, sest Palok läheb kindlasti omateed. Reaalselt võttes saavad need eesmärgid olema rasked püüda, sest väsimus kimbutab mind juba pikemat aega, trenni pole pm teha saanud, ainult võistelnud, loodame, et pean lõpuni vastu.
Maratonidest rääkides osalen ka SkiTraxi ennustusmängus, kus pidi valima endale maratonitiimi Worldloppeti sarja ning top3 saavad seal auhindu väärtuses üle 1000$ ning ega teisedki midagi halba ei saa. Enne Tartu Maratoni olin ametlikus tabelis 3. ning Tartu Maraton läks mul megahästi, aga millegi pärast olin ma hoopis 13 punkti kaotanud ning langenud mingisugune 50. koha peale, panin mailid teele ning loodan, et õiglus saab jalule, sest tegelikkuses peaks ma olema ülivõimsalt liider 511 punktiga ning teisel peaks olema 480 ning neljandal 454, see oleks päris hea platvorm üldvõiduks.
Loodame, et täna määritavad suusad pühapäeval libisevad ning saan hästi liikuma seal, vbla saab ming ka GPS seadme abil jälgida, kui ma mahun stardinimekirjas 17 esimese sekka, mida ma eriti ei usu.
Ilusat ja sportlikku nädalavahetust !

Monday, February 27, 2012

Awesome Weekend.

Nädalavahetusel oli siis plaanis Haanja Maraton + afterski ehk kuidas katastroofist kujunes välja täitsa korralik sooritus. Nädala sees tegin kaks taastavat treeningut ning mõtlesin siia kirjutada, et ma olen väsinud, tahaks puhata. Otsustasin ikkagi maratonile minna ning nüüd olen ka kirjas kahel viimasel Estoloppeti maratonil, seega taganemisteed enam ei ole. Reedene soojendustrenn kestis umbes tunnikese ning ma suusatasin 3km, rohkem ei tahtnud/jõudnud/viitsinud, sest samal ajal oli palju huvitavam vaadata võistlusi, mis toimusid. Laupäeval olid keerulised olud, väljas oli kerge plusskraad ning lund sadas. Pärast pikka kaalumist otsustasin minna rajale nii, et ühes jalas on kliistrimäärdega ettevalmistatud suusk ning teises spetsiaalse põhjaga Nowax suusk, mis sellises ilmas pidas nagu kännu taga, aga lippe oli palju kehvem. Igaks juhuks lasin Oskaril, kes võistlust vaatas, üle jäänud suusad rajale kaasa võtta, et ehk soovin vahetada. Algne plaan oli sõita iisilt ning teises pooles võistlejaterivis tõusta, aga alguses oli mul nii raske ning kõik panid must lihtsalt mööda, raske oli. 5km järel oli üks suur tõus, mille järel tõmbas kliistrisuusale lumepaki alla ning sõitsin ühe laskumise ühel jalal, teise jala alt pakki ära pekstes, seega otsustasin 7km järel suuska vahetada. Võtsin Nowax'i ning lükkasin end laskumisel libisema, aga kahjuks ei õnnestunud vahetus päris nii ehk pidin ikkagi seisma jääma ning rahulikult suusa jalga panema, kaotasin 15kohta vähemalt, aga pärast võitsin selle eest kõvasti rohkem. Varsti loeti kohaks 65. ning tunne oli kohutav, arvasin, et ma langen veel ja veel, aga nii ei läinud. Varsti tuli tagant lõbusas olekus Pulles, kes pani nagu postist ning õnneks jäi minu ees olnud punti passima ning ma otsustasin, et võtan järgi, seejärel puhkasin seal pundis ja otsustasin, et ma ei liiguta ennast enne, kui lõpuni on 5km, aga see plaan oli juba eos lörri läinud, sest pärast eelmise pundi kättesaamist ja natuke koos sõitmist otsustas tol päeval haigelt sõitu andnud Silja Suija rünnata, vnoh tal viskas kehvast tempost kopa ette. Pidime talle ikka järgi minema, uhkus ei lubanud talle kaotada. Seejärel sõitsime kolmekesi, tema vedamas, ise taga nii, et varu oli ikka väga vähe. Õnneks ta varsti väsis ning sai iisimalt võtta. Hea oli see, et ma/me järjest möödusime puntidest ning kohad, mida raja kõrvalt loeti, muutusid järjest väiksemaks. Kolmik püsis vahelduva eduga koos - kord läks Pulles eest ära, kord jäi Silja maha, aga 7km enne lõppu olnud TP eel olime ikkagi koos ning siis jäi Suija jooma ning Pulles pani minema, jäin üksi. Varsti sain Pullese kätte ning kahekesi me läinud olimegi, aga ma olin ikka suht süsi juba siis, aga väike Guarana ning kannatasin need viimased 6km Pullese tuules ära, aga mul oli ikka väga raske, ta oli väga indu täis. Lõpus panin talle ikka ära ning kaks meest pääsesid meie käest nii, et piisanuks 100m pikemast distantsist, saanuks me mööda neist. Lõpukohaks 30., mis oli arvestades mu seisundit ikka väga hea. Siiani ei saa aru, kuidas ma viimased 15km vastu pidasin. Liigume päevas edasi ning pärast maratoni sai mindud Palokite poole sauna+pärast mõnus ajaveetmine+Võru klubis. Kõik oli väga lahe, seltskond oli mega, aga veendusin, et selline ööelu pole ikka minu jaoks, kell 1 tahtsin juba koju, aga saime alles kella 5ks ning pelmeenid enne klubisse minekut pole just parim idee, aga kõht oli tühi :D Sai tunnikese magatud ning olemine läks halvaks ära, aga õnneks uinusin uuesti ning 9 ajal ärgates polnud olemine hullem, aga noh GRETE KULD oli justkui klõps ning tunne oli palju parem ning ''teine hommik'' oli väga vahva. Enne plaanitud kojusõitu suutsin meid auto luku taha jätta ning pidime ukse lahti muukima. Seejärel saime liikuma ning mõnusa pühapäeva õhtu järel sai tehtud üks kosutav magamine. Nüüdseks olen koolis ning olen lootusrikas tuleviku osas :)
Õnnitlused nädalavahetusel häid tulemusi näidanud Grete'le, Johan'ile, Kail'ile ning teistele

Monday, February 20, 2012

Tartu Maraton

Selg on kange, kael valutab, põlved teevad valu, kui trepist alla kõndida, olen väsinult end loengusse vedanud - see on Tartu Maraton. Ma pole vist mitte kunagi 63km järjest suusatanud, rääkimata viimasest aastast, aga ära ma selle tegin.
Pärast teisipäeval toimunud eestikaid oli hinges mingit laadi pettumus, mis viis selleni, et kolm päeva järjest ei teinud ma mitte midagi, passisin kodus, mängisin 2k12 ning käisin koolis. Natuke olin ka tõbine, aga ei viitsinud sellele tähelepanu pöörata. Reedel oli isegi kahju, et trenni ei jõudnud, sest ilm oli imeline, aga õnneks püsis ilm ka laupäeval, mis seadsin sammud lõpuks trenni...aga see oli katastroof, enesetunne oli kohutav. Kannatasin seal tunnikese ning tulin ära. Üritasin mingeid kiirendusi teha, et ennast käima tõmmata, aga esimesel oleks peaaegu laksu pannud, teisel ei suutnud tihedalt sõita ning kolmandal loobusin 3 sek järel ära. Seejärel sai rahulikult päev õhtusse viidud, haigestunud isaga kokku lepitud jootmine ning enamvähem korralikult toitutud.
Enne seda kõike sai nädala keskel mõeldud välja kaval plaan, et saada ette startima ehk siis ostan Siimult numbri ära ning müün enda oma maha, aga kuna enesetunne polnud parim ning polnud kindel enda sooritusvõimes, siis loobusin ning otsustasin eesmärgiks võtta taaskord lõbutseda ning nautida. Eelmisel õhtul mõtlesin ma sõidu peale vähe, aga valmis mõtlesin ma eesmärgiks igas punktis süüa ning nautida sõitu, aga samal ajal sõidu teises pooles võistlejaterivis tõusta, eesmärgiks koht 500 parima seas. Uni oli hea ning ma olin valmis.
Pool tundi enne starti sai suusad viidud oma stardigrupis ette ritta ning 10 min enne starti tagasi tulles olid suusad ilusti alles, panin geeli sisse ning ma olin valmis. Pärast stardigruppe eraldavate aedade eemaldamist tabas ming ebameeldiv üllatus, kui minu kõrvalt, radade vahelt läksid must mööda kaks suusatajat, kelle numbrid olid kõvasti üle 1000, olin kettas ning valmis järgmisele suusaga vastu keppi lööma ning järgmine kord, kui ma sellist asja näen, teen selle ära kah !
Alguses läks kõik plaanipärastelt, sõitsin iisilt ning möödusin mõõdukalt konkurentidest tänu oma imelisele suusale, ausalt tundus, et  rohkem möödusin ma vist laskumistel kui mujal. Matu(12km) punktis olin u300 koha peale tõusnud ja jõin regulaarselt ning hoidusin oma nõrku käsi ülepingutamast, kõik oli parimas korras. Harimäe laskumisel oli plaanis toitumine ning esmakordne maratoonar suutis ikka ebaõnnestuda(võtta geel valest taskust), aga lõpuks sai kõik vajalik tarbitud ning vaatamata kaotatud ajale laskumise alguses, olin ma laskumiste lõpuks ikkagi oma pundil eest ära libisenud. Seejärel jõudis geel mõjuma hakata ning taganttuule lõigul tundsin meeletut indu hakata eespoolt tegelasi püüdma, kuigi alateadvus üritas indu maha suruda, siis andsin edasi peale. Mingi aja pärast otsustasin iisimalt võtta, sest konkurente kätte saada ei õnnestunud ning endale halvaks üllatuseks vaatasin, et pole mõndadelt meestelt ikka üldse eest ära saanud, võtsin Priksile(mitte Hanno) tuulde ning ta vedas väga hästi. Poolel maal ei olnud tänu vahepeal tehtud mõttetule tööle just parim tunne, aga edasi ma sammusin ning üldpildis oli kõik parimas korras, olin palju kõrgemal kohal, kui olin arvanud. Korra oli paanikahetk, kui teadustaja Kuutse punktis väitis, et Pullerits on must ees pool läbi läinud, aga mina ju möödusin vastavast tegelasest juba 5. km. Õnneks osutus see valeinfoks. 30-15km enne lõppu oli selline igav aeg, andsin sõitu ja midagi huvitavat ei toimunudki peale selle, et mul ähvardasid joogi- ja söögivarud otsa saada, kui isa Palu teeninduspunkti ei jõua ning seda, et esimest korda rajal kuulsin oma kohta, milleks loeti 243, mis oli pärast järgi uurides 100% tõene. Pärast koha teadasaamist hakkasid mõne aja pärast laskumised, mis viisid Palule ning need hakkasid 100% õigel ajal, sest mul läks just kuidagi raskeks. Puhkasin välja, sain isalt viimase geeli, uue joogi ning Guarana viimasteks km'teks. Kohe geel ei mõjunud, sest pikk sirge möödus väga vaevaliselt, minust sõideti ainult mööda, aga seejärel sain endale veduri, keda ma ise enne vedanud olin ning koos me hakkasime minema ja teisi maha võtma. Tõtt tunnistades poleks ma suutnud 100 meetritki vedada ilma, et ma ära poleks väsinud, aga tema taga oli väga hea sõita. Järjest võtsime punte ning ma tundsin ennast hästi selles seltskonnas ning võtsin kindla eesmärgi pundifiniš ära võtta, mille jaoks püsisin viimased 3km ilusti positsioonil grupis 2., 3. või 4. ning 800m enne lõppu nägin 50m eespool eliidinumbriga sõitjat, kelle ma otsustasin kinni püüda ning läksin gruppi vedama. Varsti oli üsna hapu olla seal ees, aga enam polnud taganemisteed ning vedasin pundi lõpusirgele ning mul õnnestus võita nii grupp, kui ka ees olnud šveitslane.
Kokkuvõtteks. Aeg näitas 3.24, selle kohta ei oska ma midagi arvata. koht oli 205, see oli ka väga norm, ei uskunud, et nii kõrgele võiks sõita ning seal püsida. Eriti veel, kui tõusmine polnud esimene eesmärk. Koht oli parem kui Alutaguse Maratonil, haha. Kuigi keskmine pulss oli vaid 170, siis on mul tunne, et ehk ma polekski suutnud paremini sõita, aga selle üle võibki arutama jääda. Mulle see maratonivärk ikka meeldis, eriti viimased 13km, kus oli mõnusalt raske :) Varu oli mul igas aspektis - Järgmine aasta top100 sees !!
Uus nädal, uued eesmärgid, laupäeval on Haanja Maraton, 1/3 jagu väiksem maa kui eile ning tundub lihtne, aga seda ta kindlasti ei ole. Loodame head ilma ning kindlat pidamist. Tegelikult ma ei salli seda klassikat üldse, sõidaks ainult uisku, kui saaks !
Pikk postitus küll, aga lühem, kui Pulleritsu oma :D

Wednesday, February 15, 2012

Eestikad. Jälle pikk laks, kolm sõitu põhjalikult lahti kirjutatud

Enne põhijuttu on mul küsimus, kes refresh'is mu eelmist postitust?? Lugemisi oli mingi 2x rohkem kui tavaliselt.
Eile olid siiski eestikad, kuhu ma olin kirja saanud. Nimelt avaldasin ma reedel soovi osaleda, aga siis oli juba viimane päev regamiseks ning jäin hiljaks, aga Tann ajas asjad korda ja nii ma starti pääsesin. Soojendustrennis oli enesetunne kohutav, mõtlesin vaid, et võinuks see sprint toimuda 04.02.12, sest siis olin ma palju paremas vormis kui nüüd. Enivei, alustame eelsõidust, kus võtsin eesmärgiks esimesed tõusud iisilt võtta ning teise suure tõusu peal käiku anda. Esimene pool plaanist õnnestus suurepärastelt, aga teine pool läks lörri, sest keha käitus teisiti, kui pea soovis. Sõitsin üsna rahulikus tempos mäest üles, laskusin pikale sirgele ning seal oli mul palju jõudu üle, panin lõpusirgel haigelt sõitu ning tasuks 9. koht ja kaotasin vähem kui eelmine aasta sportlasena ehk 14sekki. Sõitu vaadates võis rahul olla, eelsõiduga tõusin Otepää esinumbriks. Edasi pidime 2h ootama oma järge, et saada joonele veerandfinaalis. Oi, kuidas ma olin närviline, tunne oli kehva, aga ma arvan, et selle põhjustas adrenaliin, mis tekkis kartusest, et ma ei jõua sõita. Algus kinnitas mu hirmu, ei saanud üldse liikuma stardisirgel. Vaatamata teisele asetusele sõidus jäin stardis viiendaks, lihtsalt ei suutnud kiiremini. Esimesed kaks tõusu olin possal, polnud erilist huvi mööda minna, kuid siis jättis Kapa vahe sisse ning laskumisel tuli mööda pressida. Väikesel staadionisirgel sain esikolmikule järele ning tõusul möödusin ühest vastasest(wow!!), kahjuks jäi esimese kahega väike vahe sisse tõusu otsas...aga õnneks ma paks poiss libisesin oma imesuuskadega neile järele ning laskumise lõpus pidin isegi pidurdama, et mitte esimeseks minna. Seejärel Palok pani tõuget ''olemas'', vastasin, et on jah ja panime järjest Alar Ervinist mööda. Viimased 100m sai juba iisilt võtta ja hoogu hoida. Tagantjärele mõeldes polnud meil esikolmikul mitte mingit vahet, kes mitmes oli, sest meie sõidu kolmas koht sai igal juhul ''lucky loser''ina edasi. Sai tehtud kiired arvutused, et poolfinaalini jäi 24min taastumisaega ning sai mindud ja visatud jalad seinale. Varsti välja tagasi ning joonele. Palok, Han Piho, Ermits, Selgis, Liiva ning Ervin. Kõik võimalused finaali pääseda olid olid olemas, tuli vaid lõpusirgeni pundis vastu pidada ja siis oma ainuke tugevus lauda lüüa. Stardis juhtus tavapärane, et ei saanud üldse liikuma. Korraks lõi isegi hinge kinni nagu varasemaski kahes sõidus, aga lihtsalt teistes kohtades. Viimasena ma siis esimest tõusu läksin, juba jäin eelmisest paari meetriga maha, aga õnneks laskumine on hea koht, kus paksuke sai järgi võtta. Teine tõus võeti ka iisilt õnneks, püsisin pundis, kuid kerge ei olnud. Siis staadioniosa oli mõnus, kerge, aga siis hakkas viimane tõus, kus ma ikka üldse hakkama ei saanud, oleks pidanud Jürgenist mööda pressima, aga ei olnud selleks lihtsalt jõudu. Panin seal grupi lõpus suht maxi ning väiksed vahed tulid sisse, kahjuks jättis Jürgen eelmisega liiga suure vahe sisse ning laskumisel hakkas see kärisema, oma 30m(u2sek) oli vast vahe isegi suure hoo peal. Laskumise lõpus lasi ta mind vist mööda ning ma läksin eelmisi püüdma, mingi 150m enne lõppu panin sellise hooga neile järgi, et juba mõtlesin, et võtangi ära selle top3 koha, aga siis hakkasid nad neljakesi ka ees täiega andma ning ma mööda enam ei saanud. Siis üritasin ikka neljandaks pressida ennast, et saaks kokkuvõttes 7. koha, aga Ermits jäi vähem kui poole suusaga ikka ette ning mu lõppkohaks jäi 10. Tagantjärele mõeldes pole 10. koht nii midagi erilist, aga kui mõelda, et perioodil mai-septembri lõpp olid minu suusatamisele suunatud treeningtundide summa seal 10h-20h, siis võib rahule jääda, et nii mõnedki suusamehed said kas eelsõidus või lõpuprotkollis seljataha jäetud ning kõige tähtsam on see, et olin finaalile kõvasti lähemal(0,5sek või isegi vähem), kui viimased kaks aastat täiega sporti tehes, ise maru kõva sprinter olles. Aga täielikust rahulolust jäi puudu vaid Ermitsa alistamine poolfinaalis, mis toonuks mulle Karupesa Teami esisprinteri nimetuse ning kolm kohta kõrgema positsiooni protokollis ehk siis sama koha, mis 2009 ning 2010 eestikatel.
Kõige tähtsam eesmärk sai täidetud - LÕBUTSEDA!!