Ma olen mõelnud, et ma ei viitsi siin kindlasti hakata tegema midagi sellist, et hakkan oma elust pajatama. Samal ajal olen juba kaks korda seda postitust alustanud ja uuest maha lasknud kõik. Ehk millest ma siis veel kirjutan ? Teiste elusid ma ei hakka ju kajastama. Nädalavahteusel sai mõeldud, et võiks kõik need eelmises postituses kajastatud teemad läbi võtta, selle asemel, et rääkida, mida ma just Metros sõin. Niisiis ma alustan esimese teemaga, mille ma välja tõin ning millest juba üritasin kirjutada. Jalgpall ja kohtunikutöö.
Järjest selgem paistab mu jaoks see, et mul pole mõtet järgmine aasta liigat mängida, sest mu taandareng süveneb iga kuuga. Ma võiks mängida siis, kui mul oleks 2010. aasta suhtumine, et ma lihtsalt läksin ja tegin, lõbutsesin. Lihtne teha ka, kui kiirusega üle oled, eksole. Aga kahjuks mängisin suve jooksul liigat mängides kogutud treeningvormi maha ning uuel aastal polnud põhjust treenida ning füüsiline võimekus langes kõvasti ning ka mängutase. Sügisel läbisin siis koolituse, sest polnud pidevalt rahul kohtunike tegevusega. Pärast eelmise postituse valmimist käisin saalijalgpalli seminaril, kus sain teadmisi, kuidas vilistada saaliliigat ehk siis proovin juba talvel ära, kuidas mulle see töö meeldib. Enne veel pean käima ja olema mõnel mängul pealtvaataja, sest tegu on ikka teistsuguse mänguga võrreldes sellega, mida mängitakse murul. Reedel käisin mängul ka ning mulle jäi tunne, et ma pean kiiresti saama tunnetust, kuidas olla peakohtunik, sest muidu ma harjun sellega ära, et pean aind vahepeal lippu tõstma suluseisu puhul ja näitama auti. Esimest mul teha ei tulnudki reedese mängu jooksul. Vigu oleks pidanud ka oma tsoonis määrama, aga peakohtunik jõudis juba vilistada enne, kui ma reageerisin veale. Igaljuhul ma ootan väljakutset ning tahan olla hea ning kui hästi läheb, siis teenida vanas vääringus nii 25k, mis oleks üsna soliidne.
Lõpetuseks siis reedesest mängust Iirimaaga. Kuna enamus sõpru on Tallinnas ning Soomes, kuhu ma ei lähe, siis pean üksi teleka ees ootama ja lootma parimat. Mulle isiklikult väga meeldib Lindpere lisandumine, aga pakun, et nii mõnelegi hakkab see vastu, et kogu valiktsükkli teenid USAs raha ja siis viimasel hetkel tuled appi, aga mina mõistan ta käitumist täielikult ning olen väga rahul, et ta otsustas hooaja lõppedes meile appi tulla. Loodame, et mitte ainult selle pärast, et jääda silma Euroopa klubidele. Kõige magusam oleks Joeli võiduvärav. Kui mul enne teist Põhja-Iirimaa mängu oli selline üsna lootusrikas tunne, siis nüüd on selline keskmine, et õnne korral on kõik võimalik ning kui ma Vassiljevi värava puhul toas ringi hüppasin siis ma ei tea, mis ma siis teen, kui Eesti peaks Iirimaast jagu saama...
No comments:
Post a Comment