Enne põhijuttu on mul küsimus, kes refresh'is mu eelmist postitust?? Lugemisi oli mingi 2x rohkem kui tavaliselt.
Eile olid siiski eestikad, kuhu ma olin kirja saanud. Nimelt avaldasin ma reedel soovi osaleda, aga siis oli juba viimane päev regamiseks ning jäin hiljaks, aga Tann ajas asjad korda ja nii ma starti pääsesin. Soojendustrennis oli enesetunne kohutav, mõtlesin vaid, et võinuks see sprint toimuda 04.02.12, sest siis olin ma palju paremas vormis kui nüüd. Enivei, alustame eelsõidust, kus võtsin eesmärgiks esimesed tõusud iisilt võtta ning teise suure tõusu peal käiku anda. Esimene pool plaanist õnnestus suurepärastelt, aga teine pool läks lörri, sest keha käitus teisiti, kui pea soovis. Sõitsin üsna rahulikus tempos mäest üles, laskusin pikale sirgele ning seal oli mul palju jõudu üle, panin lõpusirgel haigelt sõitu ning tasuks 9. koht ja kaotasin vähem kui eelmine aasta sportlasena ehk 14sekki. Sõitu vaadates võis rahul olla, eelsõiduga tõusin Otepää esinumbriks. Edasi pidime 2h ootama oma järge, et saada joonele veerandfinaalis. Oi, kuidas ma olin närviline, tunne oli kehva, aga ma arvan, et selle põhjustas adrenaliin, mis tekkis kartusest, et ma ei jõua sõita. Algus kinnitas mu hirmu, ei saanud üldse liikuma stardisirgel. Vaatamata teisele asetusele sõidus jäin stardis viiendaks, lihtsalt ei suutnud kiiremini. Esimesed kaks tõusu olin possal, polnud erilist huvi mööda minna, kuid siis jättis Kapa vahe sisse ning laskumisel tuli mööda pressida. Väikesel staadionisirgel sain esikolmikule järele ning tõusul möödusin ühest vastasest(wow!!), kahjuks jäi esimese kahega väike vahe sisse tõusu otsas...aga õnneks ma paks poiss libisesin oma imesuuskadega neile järele ning laskumise lõpus pidin isegi pidurdama, et mitte esimeseks minna. Seejärel Palok pani tõuget ''olemas'', vastasin, et on jah ja panime järjest Alar Ervinist mööda. Viimased 100m sai juba iisilt võtta ja hoogu hoida. Tagantjärele mõeldes polnud meil esikolmikul mitte mingit vahet, kes mitmes oli, sest meie sõidu kolmas koht sai igal juhul ''lucky loser''ina edasi. Sai tehtud kiired arvutused, et poolfinaalini jäi 24min taastumisaega ning sai mindud ja visatud jalad seinale. Varsti välja tagasi ning joonele. Palok, Han Piho, Ermits, Selgis, Liiva ning Ervin. Kõik võimalused finaali pääseda olid olid olemas, tuli vaid lõpusirgeni pundis vastu pidada ja siis oma ainuke tugevus lauda lüüa. Stardis juhtus tavapärane, et ei saanud üldse liikuma. Korraks lõi isegi hinge kinni nagu varasemaski kahes sõidus, aga lihtsalt teistes kohtades. Viimasena ma siis esimest tõusu läksin, juba jäin eelmisest paari meetriga maha, aga õnneks laskumine on hea koht, kus paksuke sai järgi võtta. Teine tõus võeti ka iisilt õnneks, püsisin pundis, kuid kerge ei olnud. Siis staadioniosa oli mõnus, kerge, aga siis hakkas viimane tõus, kus ma ikka üldse hakkama ei saanud, oleks pidanud Jürgenist mööda pressima, aga ei olnud selleks lihtsalt jõudu. Panin seal grupi lõpus suht maxi ning väiksed vahed tulid sisse, kahjuks jättis Jürgen eelmisega liiga suure vahe sisse ning laskumisel hakkas see kärisema, oma 30m(u2sek) oli vast vahe isegi suure hoo peal. Laskumise lõpus lasi ta mind vist mööda ning ma läksin eelmisi püüdma, mingi 150m enne lõppu panin sellise hooga neile järgi, et juba mõtlesin, et võtangi ära selle top3 koha, aga siis hakkasid nad neljakesi ka ees täiega andma ning ma mööda enam ei saanud. Siis üritasin ikka neljandaks pressida ennast, et saaks kokkuvõttes 7. koha, aga Ermits jäi vähem kui poole suusaga ikka ette ning mu lõppkohaks jäi 10. Tagantjärele mõeldes pole 10. koht nii midagi erilist, aga kui mõelda, et perioodil mai-septembri lõpp olid minu suusatamisele suunatud treeningtundide summa seal 10h-20h, siis võib rahule jääda, et nii mõnedki suusamehed said kas eelsõidus või lõpuprotkollis seljataha jäetud ning kõige tähtsam on see, et olin finaalile kõvasti lähemal(0,5sek või isegi vähem), kui viimased kaks aastat täiega sporti tehes, ise maru kõva sprinter olles. Aga täielikust rahulolust jäi puudu vaid Ermitsa alistamine poolfinaalis, mis toonuks mulle Karupesa Teami esisprinteri nimetuse ning kolm kohta kõrgema positsiooni protokollis ehk siis sama koha, mis 2009 ning 2010 eestikatel.
Kõige tähtsam eesmärk sai täidetud - LÕBUTSEDA!!
No comments:
Post a Comment