Viimase kahe nädala sündmused võib kokku võtta kahe sõnaga - probleemid tervisega. Esmalt pärast Viru Maratoni oli mõned päevad üks silm suht lukus, seejärel läks õues nii külmaks, et üldse polnud soovi välja minna ning seejärel teisipäeval suutsin tõbiseks jääda ning kolmapäev/neljapäeva hommik end üsna halvasti tunda. Seejärel läks asi ülesmäge ning reedel pärast proovitrenni, kus 5min kiiremal lõigul käed juuube täis läksid, otsustasin Alutaguse 36km maratonil startida. Sebisin numbri ning pidin jälle ajavõtuülemaga kokkuleppele saama, et ette startima saada. Eelmine õhtu sai siis kohapeale ära sõidetud ning öö Avo juures veedetud. Sinna te juba sisse ei murra, koer sööb teid lihtsalt ära, kui te seda proovima peaksite :) Öösel oli teki alt väljas suht jahe, et öösel vetsuminekuks mul viitsimist ei jagunud, ema ja õde tõstaks kindlasti kisa, kui meil kodus sama temperatuur(18) oleks, aga ma olin väga rahul, sest väljas oli ju -25. Hommiku vara äratus, NBA2k12 ning võistlema. Alguses sai 9kesi minema pandud, väga üllatavalt lihtne oli, kuigi mu plaan nägi ette ülimegaettevaatlikku algust. Võtsin siis varsti hoo maha, aga siis nägin, et konkurent M20 võidule jäi samuti esigrupist maha ning saime kokku 4se pundi, millega varsti liitusid tagantpoolt nii 20 tegelast, kellega sai siis rahulikult koos sõidetud kohtadel 8-u30. Mul läks vaatamata kergele tempole järjest raskemaks...
....aga see läks varsti üle, kuigi olin vahepeal maha jäämas, siis kosusin ning hoidsin järel ära, ka mingi 10km enne lõppu oli raske koht, kuid ma elasin selle üle ning viimase 5km paugutamised mind maha raputada ei suutnud ning selle pundi võidu võtsin ma ära, tasuks 8. koht ning M20 võit. juhheiii.
See oli vaid unistusteversioon, tegelikkus kujunes välja selliseks...
....nimelt olid/on mu käed nii nõrgad ja treenimata, et need lihtsalt väsisid ära ja mingil hetkel polnud kätetöös mingit jõudu taga, lihtsalt käed käisid ja aitasid natuke. Siis suutsin mingi 5km lihtsalt tahtmise ning ülejäänud keha töö arvelt ära kannatada, aga siis ma jäin sellest pundist maha. Mingi aja pärast öeldi kohaks 26. ning lootsin, et kosun ära. 20. km toidupunktis peatusin umbes minutiks ning sõin oma geeli, vahetasin joogipudeli ning ühe banaani võtsin ka peale. Üritasin korraks veel liikuma saada, aga mida ei ole, seda ei ole. Käed olid lihtsalt nagu moe pärast küljes, abi neis polnud. Kahjuks oli tegu rajaga, kus tuli töötada 75% käte pealt. Nii ma siis vajusin, massid sõitsid mööda ning kui ma järgi üritasin võtta, siis pärast kahte tõuget tundsin, kui krampi lõid käed ja rinnalihased. Mingil hetkel otsustasin, et ootan järele tegelase nimega Siim Suuroja. Sõitsin seal rahulikult, pulss üle 165 ei läinud ning läbi suurte raskuste jõudsin toidupunkti, mis oli 9km lõpust. Sinna ma jõudsin umbes positsioonil 100 ning olin ainuke, kes raatsis süüa rahulikult. Päris hea söök ja teenindus oli. Umbes 10min pärast jõudis ka Siim ning saime varsti minema hakata. Olin mööda lasknud umbes 100 inimest. Sõitsime siis koos mõnusalt lõpuni, kuigi midagi eriti kerget seal ei olnud. Lõppkohaks 216 ning vabandan ajavõtu ülema ees, et alt vedasin.
Täna õhtul Lõunakeskuse juures 100m suusasprint, aga ei usu, et sinna lähen, 5€ eest ei tasu ära. Mingi 2 või 3 oleks veel mõistlik mu jaoks, et selline kõva üritus ja nii. Homme on ka ENMV sprindis, aga kuna ma ikkagi kirja ei saanud, siis sinna ka ei pea minema, saab rahulikult Haanja Maratoniks treenida. Im out.
No comments:
Post a Comment